VIROLi delegatsioon külastas Saksamaa sõpruspiirkonda Plön-i

Lääne-Virumaa ja Plöni 37 aastat kestnud sõprussuhted liiguvad uude etappi

VIROLi delegatsioon viibis 6.-9. juulil Saksamaal Kreis Plönis, et tugevdada Lääne-Virumaa ja Plöni piirkonna pikaajalisi sõprussuhteid ning arutada koostöö edasisi võimalusi. Delegatsiooni kuulusid VIROL juhatuse liikmed Maido Nõlvak, Einar Vallbaum, Triin Varek, Siim Umerov, vabaühenduste konsultant Liisa Lotta Mumm ja haridusvaldkonna koordinaator Krõõt Nõmmela-Mehide.

Lääne-Virumaa ja Plöni sõprussuhted said alguse 37 aastat tagasi, 1989. aastal, veel enne Eesti taasiseseisvumist. Tol ajal oli selline rahvusvaheline suhtlus erakordne ning partnerluse algus tähendas mõlemale poolele julgust, avatust ja tahet ehitada sildu üle riigipiiride.

Koostöö on aastate jooksul läbinud mitu etappi. Algusaastatel oli esiplaanil humanitaarabi ja praktiline toetus näiteks erinevate vahendite ja sõidukite näol. Edasi kujunesid välja institutsioonidevahelised kontaktid, näiteks põllumeeste, koolide ja kohalike asutuste vahel. Tänaseks on koostöö keskmes eelkõige kogemuste vahetamine omavalitsuste, maakondliku koostöö ja teenuste korraldamise teemadel.

Visiidi üks olulisi arutelukohti oli see, kuidas liikuda sõprusvisiitidelt edasi praktilisemate ühiste tegevusteni. Kohtumistel räägiti võimalikest koostööprojektidest, noorte kaasamisest ning sellest, kuidas valmistada ette 2029. aastat, mil Lääne-Virumaa ja Plöni sõprussuhete sõlmimisest möödub 40 aastat. Kuna eelmist juubelit tähistati Eestis, lepiti kokku, et juubeliaasta tähistamise ettevalmistustega alustatakse aegsasti ning Saksamaa partnerid on valmis eestlasi sel puhul võõrustama.

Plöni piirkonna toimimine ja omavalitsuste koostöö

Visiidi käigus saadi ülevaade Kreis Plöni toimimisest ning sellest, kuidas on piirkonnas korraldatud omavalitsuste ja kreisi tasandi koostöö. Eesti vaatest on Plöni piirkonna halduskorraldus erinev, sest Kreis Plöni kuulub 85 omavalitsust, millest paljud on väga väikese rahvaarvuga. Oluline roll on ka kreisi tasandil ja omavalitsuste ühisel halduskorraldusel.

Kohtumistel puudutati põgusalt ka teenuste korraldamist, sh sotsiaaltranspordi, koolide, kiirabi ja kohaliku haldusega seotud teemasid. Kuigi Eesti ja Saksamaa haldusmudelid erinevad, on mitmed väljakutsed sarnased: rahvastiku vähenemine, noorte liikumine suurematesse keskustesse, teenuste jätkusuutlikkus ning kohaliku elu hoidmine väiksemates kogukondades.

Põllumajandus, haridus ja praktiline õpe Futterkampis

Delegatsioon külastas Futterkampi õppe- ja teaduskeskust, kus tutvuti põllumajanduse, loomakasvatuse ja põllumajandusehituse valdkonna arendustegevustega. Keskus ühendab praktilise väljaõppe, nõustamise ja teaduspõhise lähenemise, pakkudes põllumajandussektorile tuge nii uute teadmiste kui ka praktiliste lahenduste kaudu.

Kohtumine andis võimaluse näha, kuidas Schleswig-Holsteinis seotakse põllumajanduse praktiline vajadus, õppimine ja arendustegevus. Eesti vaatest oli huvitav jälgida, kuidas põllumajandusega seotud teadmisi ja kogemusi edasi antakse ning millist rolli mängivad sellised keskused valdkonna arengus.

Vabatahtlikkus ja kogukondade toetamine Preetzis

Preetzis külastati vabatahtlike keskust, kus saadi ülevaade vabatahtliku tegevuse korraldusest ja rollist piirkonnas. Saksamaal on vabatahtlikul tegevusel väga oluline koht ning kohtumisel jäi kõlama, et vabatahtlikuna panustavate inimeste osakaal on märkimisväärselt 34,7%, ületades Euroopa keskmist vabatahtlikku kaasatust.

Keskuses tutvustati, kuidas vabatahtlikke ja abivajajaid kokku viiakse ning millist rolli saavad sellised tugistruktuurid mängida kohaliku elu toetamisel. Näiteks on nende keskuses vabatahtlikuna muuhulgas nii meditsiinilise abi pakkujad kui ka dokumentide täitmisega abistajad ja kohvikupidajad. Lääne-Virumaa vaates pakkus see mõtteainet eelkõige selles osas, kuidas vabatahtlikkus on seotud kogukondade tugevuse, inimeste märkamise ja kohaliku tasandi koostööga.

Eesti poolelt saime jagada ka kogemust toidujagamiskappide, vabatahtliku seltsilise olemuse ja vabaühenduste nõustamise teemadel. Kuigi süsteemid ja korraldusmudelid on riigiti erinevad, on vabatahtliku tegevuse väärtus mõlemas piirkonnas sarnane, sest see aitab hoida inimesi, kogukondi ja omavahelist hoolivust.

Kultuuripärand, ajalugu ja piirkondlik identiteet

Programmi kuulusid ka Laboe merememoriaal ja allveelaev U995, Preetzi klooster ning Gut Panker. Need külastused andsid võimaluse tutvuda piirkonna ajaloo, kultuuripärandi ja identiteediga. Laboe merememoriaali külastus pakkus mõtteainet ajaloo ja rahu hoidmise tähenduse üle. Preetzi klooster ja Gut Panker tõid esile, kuidas ajaloolised paigad saavad olla osa tänapäevasest piirkondlikust identiteedist, turismist ja kohaliku elu väärtustamisest.

Sellised külastused aitavad mõista piirkonda laiemalt kui ainult haldusüksust. Need näitavad, millised lood, paigad ja sümbolid kujundavad kohalike inimeste kuuluvustunnet ning annavad külalistele võimaluse näha piirkonna ajaloolist ja kultuurilist tausta.

Julgeolek ja Euroopa kaitsekoostöö

Todendorfis tutvus delegatsioon Saksamaa õhutõrjeüksuse tööga. Kohtumine rõhutas, kui oluline on Euroopa riikide koostöö julgeoleku tagamisel ning kui otseselt on Läänemere piirkonna turvalisus seotud ka Eesti julgeolekuga.

Saksamaa panus Euroopa kaitsevõimesse ja Läänemere piirkonna julgeolekusse on Eesti jaoks oluline. Visiidi käigus jäi kõlama teadmine, et Saksamaa seisab kindlalt Euroopa ja seeläbi ka Eesti julgeoleku eest.

Järgmine etapp: ühised algatused ja 40. juubeli ettevalmistus

Lääne-Virumaa ja Plöni sõprussuhted on 37 aasta jooksul muutunud koos ajaga. Kui alguses oli koostöö peamiselt abistava iseloomuga, siis nüüd on keskmes võrdsete partnerite kogemuste vahetamine ja ühiste võimaluste otsimine.

Visiidi üks olulisemaid järeldusi oli, et sõprussuhete järgmine etapp võiks senisest rohkem keskenduda praktilistele koostööprojektidele. Võimalike suundadena räägiti noortevahetustest, kogukondade ja vabaühenduste koostööst, omavalitsuste kogemuste jagamisest ning ühistest arendustegevustest.

2029. aastal möödub Lääne-Virumaa ja Plöni sõprussuhete algusest 40 aastat. Mõlemad pooled pidasid oluliseks, et seda tähistatakse sisukalt, suuremat gruppi kaasavalt ning ettevalmistustega alustatakse juba lähiajal.

VIROL tänab Kreis Plöni sooja vastuvõtu, sisukate kohtumiste ja pikaajalise partnerluse hoidmise eest.