15.-16. septembril toimus kahepäevane õppereis, mis tõi Jõgeva- ja Lääne-Virumaale kokku vabaühenduste konsultandid üle Eesti. Õppereisi keskmes oli noorte kaasamine – kuidas saavad kogukonnad, vabaühendused, kohalikud omavalitsused ja haridusasutused anda noortele võimaluse päriselt kaasa rääkida, vastutust võtta ja ise oma kodukoha elu kujundada.
Esimene õppereisi päev viis osalejad Jõgevamaale, teine päev oli pühendatud Lääne-Virumaale. Lääne-Virumaa programmi pani kokku siinne vabaühenduste konsultant Liisa Lotta Mumm, eesmärgiga näidata võimalikult erinevaid näiteid noorte kaasamisest nii külaseltsis, ettevõttes, kohalikus omavalitsuses kui ka koolis.
Roela Kodukant
Roelas võttis õppereisil osalejad Roela Käbimajas vastu MTÜ Roela Kodukandi eestvedaja Tiina Alavere. Roela on Lääne-Virumaa 2024. aasta aasta küla, kes pälvis üleeestilisel konkursil ka külalislahkuse eripreemia. Kohtumine näitas hästi, kui mitmekesine võib olla ühe aktiivse kogukonna tegevus.
Tiina rääkis nii külaseltsi tegemistest kui ka oma kogemustest töös noortega. Kõlama jäi lihtne, kuid oluline põhimõte: otsekontakt on see, mis viib sihile. Noorte kaasamisel ei piisa ainult kuulutuse või kutse avaldamisest, vaid oluline on inimest isiklikult märgata, temaga rääkida ja kaasa kutsuda.
Külalised ei jäänud ainult kuulaja rolli. Õppereisi programmi mahtus ka päris maatöö ning üheskoos aidati põllult kõrvitsaid kokku koguda.
Ridaküla
Teise päeva esimene peatus oli värskelt Lääne-Virumaa aasta külaks valitud Ridaküla, kus tegutseb MTÜ Tiigisaare. Külalisi tervitas kogukonna eestvedaja stipendiumi saanud Airi Raus, kes tegi põhjaliku ringkäigu Ridaküla seltsimajas ja rääkis kogukonan tegemsitest lähemalt.
Ridaküla puhul avaldas muljet eelkõige see, kui palju erinevaid tegevusi võib üks kogukonnamaja enda alla koondada ning kui suur osa kogukonnast on selle toimimisse kaasatud. Seltsimaja täidab justkui kohaliku noortekeskuse rolli, kuid majas ei ole selleks palgalist noorsootöötajat. Tegevusi aitab eest vedada umbes 10-15 inimesest koosnev aktiivne tuumik. Järjest enam võtavad algatust ka noored ise – nii projekte kirjutades kui ka töötube läbi viies.
Noorte kaasamise üheks oluliseks näiteks on ka suvine töömalev. Just maleva korraldamise tõttu tõusis MTÜ Tiigisaare 2026. aasta teises kvartalis töötajate arvu järgi Lääne-Virumaa mittetulundusühingute ja sihtasutuste seas koguni viiendale kohale, pakkudes tööd kokku 60 inimesele (6,07%).
Ridaküla näide tõi hästi esile, et noortele tegevuse pakkumine ei tähenda alati seda, et täiskasvanud peavad kõik ise valmis korraldama. Mõnikord on kõige olulisem luua koht, võimalused ja usaldus, et noored saaksid ise tegutseda. Ning soe suhtumine ja lahendustele orienteeritus on samuti võtmeteguriks.
Wiru 16 kogukonnapood- ja kohvik
Järgmisena viis õppereis Kadrinasse Wiru16-sse – kohvikusse ja kogukonnapoodi, mis on kujunenud palju enamaks kui lihtsalt söögikohaks. Wiru16 tegemisi tutvustas särasilmne Anne Soosalu.
Veidi üle aasta tegutsenud Wiru16 teekond ei ole olnud lihtne. Nende tegevusperioodi on jäänud nii hoone kui ka Kadrina keskväljaku ümberehitusega kaasnenud ehitusfaas. Sellest hoolimata on julgete unistuste ja järjepideva töö tulemusel tekkinud paik, mis toimib kohaliku kogukonna pesana – kohana, kus süüa, kohtuda, korraldada sündmusi ning tuua nähtavale kohalikke ettevõtjaid ja vabaühendusi.
Kogukonnapoes pakutakse muu hulgas piirkonna ettevõtjate ja MTÜ-de toodangut. Ka noorte kaasamine pole Wirukatele võõras. Noori on kaasatud nii suviste töötajatena kui ka otseselt teenuse arendamisse. Näiteks on Kadrina Keskkooli noorte seas tehtud lausa küsitlus, et välja selgitada, mida nemad sooviksid kohvikus näha ja mis paneks neid sinna rohkem aega veetma.
Rakvere Vallavalitsus
Rakvere Vallavalitsuses tutvustati õppereisil osalejatele nii organisatsiooni sisekultuuri, kogukondadega tehtavat koostööd kui ka noorte kaasamise erinevaid vorme. Kogemusi jagasid valla kultuurinõunik Siiri Saarmets ning noorsootööspetsialist Oxana Nikitina.
Räägiti toetavast juhtimisest, kus töötajaid märgatakse ning probleemide asemel püütakse keskenduda lahendustele. Noorte kaasamise näidetena tutvustati noorte omaosaluse projekti „Ideest teostuseni“, noortevolikogu tegevust ning töömalevaid ja laagreid.
Eraldi tähelepanu pälvis see, et noortelt küsitakse sisendit ka valla arengukava koostamisel. See annab noortele võimaluse kaasa rääkida mitte ainult spetsiaalselt neile mõeldud tegevustes, vaid ka kogu omavalitsuse tuleviku kujundamises.
Töömalevates osalevad 13-17-aastased noored ning tegevused toimuvad kahes grupis. Vallavalitsuse näited tõid hästi esile, kui palju võimalusi on kohalikul omavalitsusel noorte osaluse toetamiseks, kui koostöö noortega on järjepidev ja nende ettepanekuid võetakse tõsiselt. Oma rolli täidavad ka kohalikud ettevõtjad, luues malevlastele töö tegemiseks sobivad tingimused.
Lääne-Viru Omavalitsuste Liit
Õppereisi järgmine peatus oli Lääne-Viru Omavalitsuste Liit (VIROL), mille külastus ühtis uue tegevjuhi Kersti Suun-Deketi esimesee tööpäevaga.
Kohtumisel räägiti Lääne-Virumaa vabaühenduste valdkonnast, maakondlikust koostööst ning omavalitsuste liidu rollist. Uuriti ka uue tegevjuhi seniseid kokkupuuteid vabaühendustega ja arutati võimalusi, kuidas erinevaid sektoreid maakonnas senisest veelgi paremini kokku tuua. Selles valdkonnaski on juhil kogemusi omajagu.
Kohtumise juurde kuulus ka sümboolne hetk – Lääne-Viru Arenduskeskuse varasem silt anti pidulikult üle Lääne-Viru Omavalitsuste Liidule. Maakondliku vabaühenduste nõustamise ülesanded on tänaseks just Arenduskeskuse alt Omavalitsusliidu juurde üle kandunud ning nii jõudis killuke varasema arenduskeskuse ajaloost taas koju.
Rakvere Riigigümnaasium
Õppereisi viimase sisulise külastusena tutvuti Rakvere Riigigümnaasiumiga. Lisaks koolimaja ringkäigule rääkis kogukonnajuht Karolin Uulits sellest, kuidas kool seob õppetööd teadlikult kohaliku kogukonnaga.
Kogukonnakesksus ei ole Rakvere Riigigümnaasiumis eraldiseisev projekt, vaid osa kooli enda eesmärkidest. Ka kooli väärtustes on kogukond selgelt esil. Tähenduslikkuse puhul vaadatakse õpitava tähendust õppija, kogukonna ja maailma jaoks ning mitmekesisuse ühe osana õpitakse tegutsema koos kogukonnana ja kogukonnaga.
Praktilisi näiteid on mitmeid. Õpilased on loonud kogukonnas olulsitest inimestest dokumentaalfilmi, käinud külas eakatel ning korraldanud noorematele lastele tegevusi ja ringe. Koolis pakutakse ka valikmoodulit „Terviklik mina, kogukond ja maailm“, mis seob inimeste teod ja valikud laiema kogukonna ja ühiskonnaga. Eraldi on selle valikmooduli all muuhulgas ka kursus vabatahtlikkuse kohta, kuid ka kriisi- ja julgeolekuteemad.
Rakvere Riigigümnaasiumi näide näitas hästi, et kogukonnas tegutsemise oskust saab kujundada teadlikult juba koolis – mitte üksiku vabatahtliku tegevusena, vaid osana õppimisest.
Head praktikad liiguvad inimestega kaasa
Kahe päeva jooksul nägid vabaühenduste konsultandid väga erinevaid viise noorte kaasamiseks – päästeseltsist, õlemuuseumist ja külamajast töömaleva, kogukonnakohviku, vallavalitsuse ja riigigümnaasiumini. Kõik need näited olid erinevad, kuid kordusid mõned ühised märksõnad: isiklik kontakt, usaldus, võimalus ise vastutada ning valmisolek noorte arvamust päriselt kuulata.
Õppereisi üks eesmärke oligi tuua kokku inimesed ja praktikad, mis võiksid edasi liikuda ka üle maakonnapiiride. Kõike ei ole võimalik üks ühele teise kohta üle kanda, kuid sageli piisab ühest heast ideest, uuest kontaktist või nähtud lahendusest, et järgmine algatus saaks alguse juba mõnes teises Eesti paigas.
