„Aasta Tegu“ on Lääne-Viru Omavalitsuste Liidu ja ajalehe Virumaa Teataja koos välja antav tunnustus ning selle eesmärgiks on väärtustada olulisi Lääne-Virumaa tegusid ja tegijaid.

Konkursi statuut

Aasta tegu 2025 rahvahääletus

Lääne-Viru Omavalitsuste Liit ja Virumaa Teataja kutsuvad Lääne-Virumaa inimesi valima „Aasta tegu 2025“ laureaate. Hääletus on avatud kõigile, kellele läheb korda maakonna elu ja areng.

Mis on Aasta tegu?

„Aasta tegu“ tõstab esile silmapaistvaid tegusid ja algatusi, mis on andnud Lääne-Viru elule edasi viia aidanud hoo, loonud märgatavat kasu kogukonnale või toonud maakonnale positiivset tähelepanu.

Kategooriad

Tänavu antakse Aasta teo tiitel välja kahes kategoorias:

• Ühistegu – koostöös sündinud tegu, projekt või algatus, millesse on panustanud mitu inimest, organisatsiooni või kogukonda.
• Isikutegu – erakordne panus või saavutus, mis on selgelt seotud ühe inimesega ja on avaldanud märgatavat mõju Lääne-Virumaale.

Kandidaatide esitamine

Kandidaate oodatakse „Aasta teo“ tiitlile kuni 14. detsembrini 2025. Ettepanekuid saab teha nii ühisteo kui isikutegu kategooriasse, saates kandidaadi tutvustuse Virumaa Teataja peatoimetajale aadressil eva.samolberg@virumaateataja.ee.

Pärast kandidaatide esitamise lõppu koguneb Aasta teo komisjon ning valib välja rahvahääletusele minevad kandidaadid. Seejärel saavad kõik huvilised anda oma hääle veebipõhise hääletusvormi kaudu.

Hääletamine on avatud 9. jaanuarini 2026!

Enne hääletamist tasub lugeda ka nominentide kirjeldusi. Tutvu „Aasta tegu 2025“ nominentidega:

Ühistegu 2025 nominendid

• Haljala NGU korvpallimeeskond – kahe aastaga Eesti korvpalli esiliigasse jõudmine ja teise liiga võitmine 
  Haljala korvpallimeeskond on seadnud kõrged sihid ja esimesed silmanähtavad tulemused on juba käes. Kaks aastat tagasi, kui tiim pallis rahvaliigas harrastajate tasemel, võideti regiooni meistri tiitel ja lunastati üleeestilisel turniiril pääs Saku teise liigasse. Hoog seal ei raugenud ning pea üleni läänevirulastest koosnev tiim võitis debütandina ka teise liiga. 
  Esiliigas on hooaega alustatud hästi ning kohalik mees Rain Veideman on klubisse toonud aastate jooksul kogutud oskusteabe. Ja vaatamata sellele, et tegu on amatöörpalluritega, kes palka ei saa, on just organisatsioonina tublisti arenetud. Ka kodumängude (Rakvere spordihallis) publikuarv (25. novembri seisuga keskmiselt umbes 700) näitab, et oma mängumehed lähevad rahvale korda.  
• Ukuaru muusikamaja valmimine 
  Muusikamaja rajamine ei tähenda lihtsalt uue hoone valmimist – see tähendab võimaluste kasvu, eneseväljenduse toetamist ja kohaliku kultuurielu elavdamist. 
• Vainupea Küla Selts MTÜ – Vainupea kabeli renoveerimine 
  Vainupea Küla Selts MTÜ on teinud Vainupea kabelis, Eesti kõige mereäärsemas pühakojas, märkimisväärseid remondi- ja renoveerimistöid. Seda seltsi juhatuse ja aktiivsete kogukonnaliikmete eestvedamisel ja panustamisel ning väljastpoolt abiks kutsutud spetsialistide toel. 
  Vainupea Küla Selts MTÜ on Vainupea kabeli eest hoolt kandnud alates 2013. aastast ja seda Haljala vallavalitsusega sõlmitud tasuta kasutamise lepingu alusel. See leping sai pikenduse 2024. aastal. 
• Ansambel Viru-Nigula Mehed – plaadi väljaandmine 
  Plaadi pealkiri on “Viru-Nigula Mehed. Kui saan, siis tulen vol. 2”. Välja on selle andnud Viru-Nigula Meestelaulu Selts. 
• Ruuben Lamburi skulptuuri ja mälestuspingi püstitamine 
  Tegu on sügava tähendusega ettevõtmisega, mis väärtustab eesti ajaloomälu, märgib ära ühe väljapaistva vabadusvõitleja elutöö ning loob kogukonnale ja kogu Eestile kestva, kõigile avatud mälestuspaiga. 
  Tegu eristub seetõttu, et ei olnud pelgalt füüsilise objekti rajamine, vaid laiem kogukondlik ettevõtmine, väärtustamaks vabadust, aatelisust ja ajalugu. 
• Virumaa tantsupidu ”Virupärane” 
  Virumaa tantsupeo “Virupärane” korraldaja oli Lääne-Virumaa Rahvatantsujuhtide Liit. Peo pealavastaja oli Egert Eenmaa, kes koos liigijuhtide meeskonnaga kujundas lavastuse, kus igas tantsus oli tunda Virumaa hingust – seda, mis on meie jaoks tõeliselt virupärane. 
• MTÜ Virumaa Jõumängud – UFN-i (Underground Fight Night) korraldamine 2024. aastal 
  UFN on Eestis ainulaadne võitlusspordiüritus, mis toob igal aastal Rakvere spordikeskusesse saalitäie publikut. 2024. aastal müüdi välja 60 VIP-lauda, samas võrdluseks, et Tallinnas müüdi Eesti suurimal võitlusspordiüritusel välja 80 lauda. 
  Korraldajatega on võtnud ühendust ka maailma suurima võitlusspordi DAZN-i esindajad Londonist, et arutada võimalikku koostööd. 
  Rakvere UFN-i korraldajad tegid esmakordselt Eestis oma UFN-i tiitlivöö, mis telliti USA-st, enne seda polnud sellist asja ühelgi Eestis tegutseval võitlusspordiürituse korraldajal ega organisatsioonil. 

Isikutegu 2025 nominendid

• Indrek Krigul – Rakvere tennisesportlaste huvide eest seismine
  Indrek Krigul on rajanud tennisekooli ja seisnud lõpuni oma tennisekogukonna eest. Ta võttis vastutuse kõigi noorte eest, kellega koos oli alustanud teekonda, et anda neile enamat kui tehnilised oskused tenniseväljakul. Koos treeneritega on ta loonud hooliva ja tervislikku elustiili toetava kogukonna, mille liige on au olla nii spordilapse vanemana kui ka ise alaga algust tehes.
• Ujuja Ralf Tribuntsov – Euroopa meistri tiitli võitmine
  Ralf Tribuntsov oma saavutustega annab Lääne-Virumaa noortele suurepärast eeskuju ja näitab, et tuumakate tegudeni viib sihikindel töö. Tema võidetud Euroopa meistri tiitel on saavutus, mis jääb piirkonna spordilukku.
• Triinu Sikk – Rahvatantsuansambli Tarvanpää kunstiline juht, Eesti Rahvatantsuansamblite Liidu galaetenduse lavastamine
  Eesti Rahvatantsuansamblite Liidu galaetendus ”Jalad maas, pea pilvedes” lavastamine Rakveres oli oma mastaabilt, kunstiliselt tasemelt ja kultuuriliselt mõjult Lääne-Virumaa aasta teo tiitli vääriline. Tegemist oli sündmusega, mis väärtustas nii Lääne-Virumaad kui ka eesti rahvatantsu Lääne-Virumaal, tõi Rakverele kui tantsupealinnale tublisti tuntust ja kinnitas meie oskust ülemaalisi suurlavastusi korraldada.
• Kaido Höövelson – Muuga tuuliku korrastamine
  Muuga tuulik on paljudele tuntud ja nostalgiline paik, mis tänu Kaido Höövelsoni panusele on saanud taas kauni ilme. Tuulik ei ole igapäevaselt külastajatele avatud, kuid seal on võimalik pidada tähtpäevi, korraldada üritusi ja konverentse. Seeläbi on antud ajaloolisele hoonele uus elu ning loodud kogukonnale väärtuslik kultuuri- ja kohtumispaik.

Hääletamine on avatud! Anna oma hääl SIIN!

Lääne-Virumaa “Aasta Tegu” laureaadid läbi aegade

• 2024 – Rannavolle MK-etapi korraldamine Rakvere Vallimäe vabaõhukeskuses; Kaspar Eevald, kes vallutas maailma tipu ehk Mount Everesti.
• 2023 – Otto Wilhelm Masingu 260. sünniaastapäeva tähistamiseks valminud vabaõhulavastus “OTTÕ” Viru-Nigulas; Kadrina spordiklubi Caaro maadlustreener Marger Pormann
• 2022 – Kadrina vabatahtliku päästekomando saavutus – tiitli “Eliitkomando 2022” võit; Raivo Olevi ja Martin Tanningu eestvedamisel kuulivestide valmistamine ja saatmine Ukrainasse
• 2021 – Sõmeru-Näpi piirkondade rahvaspordiväljaku rajamine; Epp Mäe naistemaadluses MM hõbemedali võitmine
• 2020 – Rakvere Vallimäe vabaõhukeskuse avamine; Pamela Maran – raamatu “Vanaisade lood ja salatarkused” eest
• 2019 – Rakvere Pika tänava rekonstrueerimine; Epp Mäe, pronksmedalivõit maadluse maailmameistrivõistlustel.
• 2018 – Üllar Saaremäe, Toomas Suumani, Pille-Riin Purje ja Tiina Mälbergi korraldatud Eesti esimene üldluulepidu; Pamela Marani raamat “Eesti vanaemade lood ja salatarkused”
• 2017 – Rakvere haigla erakorralise meditsiini osakonna täielik uuendamine; Kersti Loite-raamatu “Virumaa rahvarõivad” koostamine
• 2016 – Teatrikino avamine Rakveres; Tiina Mälberg-nimiosa täitmise eest filmis “Ema”
• 2015 – Rakvere jalgpalliklubi Tarvas Premium liigasse jõudmine; Epp Mäe-pronksmedalivõit EM-il
• 2014 – Rakvere Keskväljaku omanäoline jõulupuu; Kren Koosapoeg Kadrinast –  noor leiutaja
• 2013 – Rakvere Haigla õendushoolduskorpuse valmimine; Bonzo tähelend.
• 2012 – Rakvere Ametikooli restaureerimine; Hando Kuntro ja Piret Smagari poolt Emumäele puitskulptuuridest allee rajamine.
• 2011 – Uhtna põhikooli heategevuslik algatus õnnetuses vigastada saanud Davidi abistamiseks; Kaarel Nurmsalu-juunioride kahevõistluse ja suusahüpete MMil kolme pronksmedali võitmise eest.
• 2010 – Rakvere korvpalliklubi BC Rakvere Tarvas hõbemedalivõit Eesti meistriliigas; Sõmeru kooli kokk Urmas Lindlo-koolisööklate kokkade üleriigilise konkursi võitmise eest.
• 2009 – Tõrma-Piira-Pajusti kergliiklustee valmimine; Arvo Pärt-Rakvere muusikakoolile poole oma elutööpreemia annetamise eest.
• 2008 – Aqva veekeskuse valmimine; Üllar Saaremäe-punk laulupeo idee.
• 2007 – naiste varjupaiga asutamine Tapal; Maie Männik, Elvi Kullamägi ja Kersti Aasmets-mahuka raamatu “Kaks sajandit Vaeküla kooli” eest.
• 2006 – Tarvanpää Seltsi korraldatud I meeste tantsupidu Rakveres; ettevõtja Hillar Pulk-piisonifarmi asutamine Põlulas.
• 2005(valiti esimest korda eraldi ka isikutegu) -Rakvere teatrimaja üle 40 miljoni krooni maksma läinud renoveerimine; Kaido Höövelson alias Baruto-saavutusd Jaapani sumoringis.
• 2004 – spordihoone rajamine Rakverre
• 2003 – “Kalevipoja” maailma esiettekanne vallimäel