11. juunil toimus Arvo Pärdile pühendatud muusikamajas Ukuaru järjekorras teine Lääne-Virumaa majanduskonverents. Lääne-Viru Omavalitsuste Liidu korraldatud konverents tõi kokku ettevõtjad, omavalitsusjuhid, haridusvaldkonna esindajad, riigiasutused ja maakonna arengusse panustavad partnerid. Tänavuse konverentsi keskne küsimus oli: „Kellele me Lääne-Virumaad ehitame? Noored, tööjõud ja majandus vananevas ühiskonnas.“
Konverentsil osales 86 inimest ning päeva jooksul otsiti vastuseid küsimustele, mis puudutavad otseselt nii maakonna ettevõtluse kui ka elukeskkonna tulevikku. Kuidas mõjutavad rahvastikumuutused tööjõu kättesaadavust, millised on noorte ootused tööelule ning kuidas tagada, et Lääne-Virumaa oleks atraktiivne paik nii elamiseks, õppimiseks kui ka töötamiseks.
Konverentsi modereeris Tapalt pärit regionaalarengu ekspert ja Tartu Ülikooli õppejõud Garri Raagmaa.
Rakvere linnapea Triin Varek tervitas osalejaid videosalvestuse vahendusel. Konverentsi avas Rakvere vallavanem ja Lääne-Viru Omavalitsuste liidu juhatuse esimees Maido Nõlvak, kes rõhutas oma sõnavõtus, et Lääne-Virumaa jaoks ei ole oluline üksnes noorte siit lahkumise vähendamine, vaid eelkõige see, kuidas luua tingimused, et noored leiaksid pärast õpinguid ja kogemuste omandamist tee tagasi kodumaakonda.
Nõlvaku sõnul tuleb selle nimel tegutseda juba täna, luues noortele võimalusi tutvuda kohalike ettevõtete, ametite ja karjäärivõimalustega võimalikult varakult. Ta tõi esile ka VIROLi eestvedamisel käivitatud koostöömudeli, mis ühendab omavalitsusi, haridusasutusi ja ettevõtteid eesmärgiga tugevdada noorte sidet Lääne-Virumaaga ning suurendada teadlikkust siinsetest võimalustest.
Demograafilised muutused mõjutavad kogu piirkonna arengut
Päeva esimese ettekande tegi Tartu Ülikooli regionaalplaneerimise dotsent Garri Raagmaa, kes andis ülevaate rahvastiku- ja majandusarengut mõjutavatest trendidest Eestis ning Lääne-Virumaal. Ta käsitles rahvastikumuutusi, rändemustreid, tööjõu liikumist ning tehnoloogilise arengu mõju piirkondade konkurentsivõimele. Raagmaa sõnul kujundavad järgmiste aastakümnete arengut üha enam tööealise elanikkonna vähenemine, tehnoloogilised muutused ning piirkondade võime inimesi enda juurde meelitada ja siin hoida.
Ettekandes tõi ta esile, et Lääne-Virumaa tugevuseks on jätkuvalt selle mitmekesine ettevõtlusstruktuur, tööstusbaas ning strateegiline asukoht, kuid nende eeliste realiseerimiseks tuleb teadlikult panustada nii inimkapitali kui ka elukeskkonna arengusse.
Tööjõupuudus ei ole enam ajutine probleem
Instar EBC tegevjuht Kersti Vannas keskendus oma ettekandes tööandjate väljakutsetele olukorras, kus tööealiste inimeste arv väheneb ning konkurents töötajate pärast kasvab.
Tema sõnul ei ole tööjõupuudus enam ajutine nähtus, vaid uus normaalsus, millega organisatsioonid peavad pikaajaliselt arvestama. Üha olulisemaks muutuvad tööandja maine, organisatsioonikultuur ning töötajate tegelik kogemus ettevõttes. Noorte ootused tööelule on muutunud ning lisaks töötasule väärtustatakse järjest enam paindlikkust, arenguvõimalusi ja tähenduslikku tööd.
Eesti Töötukassa juhatuse liige Gert Tiivas andis ülevaate tööturu hetkeseisust ning tööjõu kättesaadavusega seotud väljakutsetest. Ta rõhutas, et ettevõtete ja haridusasutuste koostöö muutub järjest olulisemaks, et tagada tööturule vajalike oskustega inimeste järelkasv.
Noore ettevõtja pilk tulevikule
Konverentsil jagas oma kogemust ka noor ettevõtja Anella Veebel, kes rääkis avameelselt oma haridus- ja ettevõtlusteekonnast ning sellest, mis mõjutab noorte otsuseid elukoha, töökoha ja ettevõtlusega alustamise osas.
Tema ettekanne tõi arutellu noorte vaate ning aitas paremini mõista, millised tegurid mõjutavad tulevaste spetsialistide ja ettevõtjate seotust oma kodupiirkonnaga.
Millise tööjõuga peame arvestama aastal 2030?
Konverentsi üheks keskseks osaks kujunes paneelarutelu „Ettevõtluse reaalsus – millise tööjõuga peame arvestama aastal 2030?“.
Arutelus osalesid Riho Iskül (Heidelberg Materials Kunda AS), Artur Ševtšuk (JELD-WEN Eesti AS), Toomas Tammer (Venten OÜ), Kersti Vannas (Instar EBC OÜ) ning Anella Veebel.
Paneelis käsitleti noorte kaasamist, töötajate hoidmist, tööjõu järelkasvu ning automatiseerimise rolli kaasaegses ettevõtluses. Arutleti selle üle, kas automatiseerimine sünnib eelkõige efektiivsuse kasvatamise eesmärgil või on selle taga järjest keerulisem tööjõu leidmine. Samuti tõdeti, et ettevõtted peavad senisest enam panustama olemasolevate töötajate hoidmisele ning töötajate pidevasse arengusse.
Ühiselt leiti, et tuleviku tööjõu küsimusele ei ole võimalik leida lahendusi ainult ettevõtete tasandil – vajalik on koolide, omavalitsuste, ettevõtjate ja riigi koostöö.
Riigi vaade: tugevad piirkonnad loovad tugeva Eesti
Päeva lõpetas Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi regionaalarengu asekantsler Sigrid Soomlais, kes andis ülevaate riigi regionaalarengu prioriteetidest ja väljakutsetest.
Soomlais rõhutas, et Eesti areng sõltub otseselt sellest, kui tugevad on piirkonnad väljaspool pealinnaregiooni. Tema sõnul sünnib piirkondade konkurentsivõime ettevõtluse, hariduse, taristu, liikuvuse ja elukeskkonna koostoimest ning just seetõttu tuleb regionaalset arengut käsitleda tervikuna.
Expo-ala tõi kokku hariduse, tehnoloogia, tööturu ja maakonna võimalused
Lisaks ettekannetele ja aruteludele oli Ukuaru fuajees avatud expo-ala, kus osalejad said tutvuda haridusasutuste, tehnoloogiliste lahenduste, tööturuteenuste ning Lääne-Virumaa arenguvõimalustega.
Tallinna Tehnikakõrgkool tutvustas kaasaegseid inseneeria- ja tootmislahendusi, sealhulgas robotkoera, CNC-pinki ning 3D-prinditud betoonelemendi näidist. Oma tegevusi ja koostöövõimalusi tutvustasid ka Eesti Töötukassa ning Rakvere Ametikool.
VIROLi alal sai tutvuda Lääne-Virumaa ettevõtlusstatistika ja elukeskkonda tutvustavate materjalidega. Ekraanil jooksis konverentsi jaoks koostatud ülevaade maakonna ettevõtlusest numbrites ning Lääne-Virumaa elu- ja ettevõtluskeskkonda tutvustavad videod.
Expo-ala pakkus osalejatele võimaluse vahetuks suhtluseks ning andis praktilise ülevaate sellest, milliseid oskusi, tehnoloogiaid ja koostöövõimalusi tuleviku piirkondlik areng üha enam vajab.
Tuleviku edu sõltub koostööst
Konverentsi läbivaks sõnumiks kujunes arusaam, et Lääne-Virumaa tuleviku edu sõltub võimest teha koostööd üle organisatsioonide, sektorite ja valdkondade.
Ettevõtete konkurentsivõime, noorte sidumine kodumaakonnaga, töötajate oskuste arendamine ning atraktiivse elukeskkonna kujundamine on omavahel tihedalt seotud teemad. Konverents kinnitas, et Lääne-Virumaal on olemas nii tugev ettevõtlusbaas kui ka valmisolek ühiselt lahendusi otsida.
Konverentsi salvestust saab järele vaadata:
Lääne-Virumaa majanduskonverents 2026 otseülekanne
Fotogaleriiga saab tutvuda siin (Fotod: Hetkpix):
Lääne-Virumaa majanduskonverents 2026 fotogalerii Flickris
Lääne-Virumaa majanduskonverents 2026 korraldati maakondliku ettevõtlusarendusprojekti „Lääne-Virumaa tööstusalade arendamine ja ettevõtlikkuse tõstmine“ raames. Projekti rahastatakse Euroopa Liidu struktuurfondide toel meetmest „Piirkondliku ettevõtlus- ja elukeskkonna arendamine“. Projekti eesmärk on edendada piirkonna ettevõtlusvõrgustikke, tõsta ettevõtlikkust ning toetada tööstus- ja teenusmajanduse arengut Lääne-Virumaal.