27. novembril külastasid Lääne-Virumaa omavalitsuste keskkonnaspetsialistid koos Lääne-Viru Jäätmekeskuse ja Lääne-Viru Omavalitsuste Liidu (VIROL) esindajatega Harjumaa jäätmekäitluse võtmekohti. Õppereis korraldati maakondliku ettevõtlusarendusprojekti „Lääne-Virumaa tööstusalade arendamine ja ettevõtlikkuse tõstmine“ raames, et tutvuda kaasaegsete tehnoloogiatega ning tuua parimad praktikad ja kogemused kodumaakonda.
Väljasõit, mida rahastati Euroopa Liidu struktuurfondide toel meetmest „Piirkondliku ettevõtlus- ja elukeskkonna arendamine“ (PEEK), pakkus osalejatele tiheda ja sisuka programmi. Külastati kolme olulist asutust: Ragn-Sells AS, Tallinna Jäätmete Taaskasutuskeskus (TJT) ning EKT Ecobio OÜ koos AS-iga Eesti Keskkonnateenused. Päev tõi esile mitmeid n-ö ahaa-hetki, mis illustreerisid ilmekalt, kuidas iga inimese kodune sorteerimine mõjutab otseselt suurte jäätmekäitlustehase töö efektiivsust.
Ragn-Sells: Miks ei tohi pakendit täiesti lapikuks voltida?
Päeva esimeses pooles võõrustas delegatsiooni Ragn-Sells AS-i ärikliendi nõustaja Eve Nurk, kes tutvustas pakendite sorteerimisliini tööd. Külastuse üks praktilisemaid õppetunde puudutas pakendite kokkuvoltimist.
Selgus, et kuigi ruumi säästmine on oluline, ei suuda kaasaegsed 3D-infrapunaseadmed täiesti lapikuks volditud pakendi materjali tuvastada. Masin vajab tuvastamiseks ruumilist kuju. Soovitus elanikele: Pakendit kokku surudes jätke vähemalt üks külg avatuks või ärge voltige seda täiesti “paberõhukeseks”, et automaatika suudaks materjali ära tunda ja ringlusse suunata.


TJT ja EKT Ecobio: Biojäätmete väärtuslik ringkäik
Tallinna Jäätmete Taaskasutuskeskuses (TJT), mida tutvustas turundus- ja kommunikatsioonijuht Jelena Filimonova, nägi delegatsioon Eesti suurimat biojäätmete komposti tootmist. 67 hektari suurusel territooriumil valmib sertifitseeritud kompost kuni aasta aega kestva protsessi tulemusena, mis nõuab ülitäpset temperatuuri ja hapnikurežiimi jälgimist.
EKT Ecobio OÜ-s tutvuti täielikult suletud süsteemiga, kus liigiti kogutud biojäätmetest toodetakse nii biogaasi kui ka väetiseid. Paraku tõi külastus esile ka biojäätmete kogumise suurima valukoha: liigse plastiku. Biojäätmete hulka satub endiselt tavalisi kilekotte, mis ei lagune ja rikuvad protsessi. Soovitus: Biojäätmete kogumisel tuleks vältida tavalisi kilekotte või kasutada spetsiaalseid konteineri vooderduskotte.


Soovitus: kasutage konteineri vooderduskotti.


Sorteerimisvigade hind
Külastuse viimases etapis AS Eesti Keskkonnateenused pakendiliinil avanes pilt sellest, mis takistab pakendite ringlussevõttu kõige enam. Pakendikonteineritesse jõuavad endiselt riided, tööriistakastid, plastdetailid ja tavaline olmeprügi. Need “võõrkehad” ei kuulu pakendite hulka ja muudavad kogu sorteerimisliini töö keeruliseks või suisa võimatuks.
Koostöös loome #virupärase tuleviku
Õppereis andis Lääne-Virumaa spetsialistidele väärtuslikku sisendit maakonna jäätmemajanduse arendamiseks. Saime kinnitust, et tehnoloogia on võimas, kuid see toimib vaid siis, kui elanikud teevad kodus esmase sorteerimise õigesti. Koostöö omavalitsuste, käitlejate ja elanike vahel on võtmemõjuriks puhtama elukeskkonna loomisel.
Täname kõiki võõrustajaid – Ragn-Sells AS, Tallinna Jäätmete Taaskasutuskeskus ja EKT Ecobio/Eesti Keskkonnateenused – põhjalike selgituste ja avatud arutelude eest.


