25. märtsil kogunesid Lääne-Virumaa ettevõtjad järjekordsele ümarlauale Kundas, kus päeva esimeses pooles külastati Estonian Celli ning seejärel jätkati Heidelberg Materials Kunda juures tehisaru töötoa ja ühise aruteluga. Päev sidus hästi kokku kaks ettevõtjate jaoks olulist vaadet – ühelt poolt tootmise, ressursitõhususe ja järelkasvu küsimused, teisalt tehisaru järjest praktilisemad kasutusvõimalused organisatsioonides.
Päev algas erakordsetes oludes, sest 25. märtsi hommikul puudutasid ka Ida- ja Lääne-Virumaad drooniohuga seotud teavitused. Hiljem anti teada, et piirkonnas kehtestatud õhuoht on möödas. Sellest hoolimata sai ettevõtjate ümarlaud toimuda plaanipäraselt ning andis osalejatele väärt võimaluse kohtuda, kogemusi vahetada ja järgmisi ühiseid samme arutada.
Ümarlaua esimene osa viis osalejad Estonian Celli tehasesse. Kunda haavapuidu tselluloositehas alustas tootmist 2006. aastal ning kuulub Austria Heinzel Groupi koosseisu. Ettevõte toodab haavapuidust paberimassi ning on oma valdkonnas üks silmapaistvamaid tööstusi nii Lääne-Virumaal kui ka Eestis laiemalt. Estonian Celli enda andmetel on tehase tootmisvõimsus 170 000 tonni aastas ning tooraineks kasutatakse haavapuitu.
Ringkäik tehases andis väga hea pildi sellest, kui läbimõeldud ja tehnoloogiliselt terviklik võib olla üks tänapäevane tööstusprotsess. Osalejatele tutvustati tootmist, kus suur osa protsessist toimub kinniselt ja automatiseeritult – alates tooraine sisenemisest kuni valmistoote väljumiseni. Eriti kõnekaks kujunes ressursitõhususe vaade: tähelepanu pälvisid nii jääkide väärindamine, biogaasi tootmise loogika, veekäitlus kui ka jääksoojuse parem kasutamine. Just sellised lahendused näitavad, et kaasaegne tööstus ei tähenda ainult tootmismahtu, vaid järjest enam ka nutikat materjali-, energia- ja kõrvalvoogude juhtimist.
Kõlama jäi ka see, et mitmed tehases vajalikud oskused ja teadmised on väga spetsiifilised ning neid ei ole võimalik tööturult alati valmis kujul leida. Seetõttu on järelkasvu kasvatamine ettevõtte sees ja töötajate arendamine jätkuvalt üks oluline teema. See andis omakorda hea sisendi laiemaks aruteluks, kuidas Lääne-Virumaa tööstusettevõtted saavad muutuvates oludes oma inimesi, protsesse ja tehnoloogilist võimekust teadlikult edasi arendada.
Pärast Estonian Celli külastust liikusid osalejad Heidelberg Materials Kundasse, kus päeva teine pool keskendus tehisaru rakendamisele organisatsioonides. Töötoa viis läbi Eneli Eljand, kes avas teemat nii inspireerivast kui ka praktilisest vaatest. Juttu tuli sellest, kuidas tehisintellekti saab näha mitte üksnes tööriistana, vaid järjest enam ka meeskonna osana. Näiteks AI-agentidena, kes toetavad töötajaid info töötlemisel, ülesannete ettevalmistamisel ja tööprotsesside kiirendamisel.
Arutelu käigus puudutati ka vibekoodimist ning seda, kuidas tehisaru areng muudab süsteemide arendamise ja uute lahenduste katsetamise oluliselt kiiremaks ja kättesaadavamaks. Näitena toodi esile, et ka ettevõtete sisemiste süsteemide, sealhulgas ERP-lahenduste arendamine võib tänu tehisaru toel tehtavale tööle muutuda varasemast märksa paindlikumaks ja kuluefektiivsemaks. See andis ümarlaual osalenutele hea lähtekoha mõelda, millistes tööetappides võiks AI pakkuda just nende ettevõttes kõige rohkem praktilist väärtust.
Päeva lõpetas ühine ümarlaud, kus lisaks tehisaru ja ettevõtete arenguvajaduste teemale arutati ka ümarlaua formaati ennast. Kõne all olid järgmiste kohtumiste fookused, ettevõtjate jaoks olulised teemad ning see, kuidas tugevdada kahepoolset suhtlust ümarlaua liikmete vahel ka kohtumiste vahepealsel ajal. Plaanide kohaselt toimub järgmine Lääne-Virumaa ettevõtjate ümarlaud juba mais.
Päev näitas taas, et ettevõtjate ümarlaua suurim väärtus peitub eri vaadete ühendamises, vahetu kogemus tootmisest, praktiline teadmine uutest tehnoloogiatest ning aus arutelu selle üle, milliseid lahendusi Lääne-Virumaa ettevõtjad praegu kõige enam vajavad. Just selline formaat aitab hoida maakonna ettevõtlusvõrgustikku elava, sisuka ja tulevikku vaatavana.
Lääne-Virumaa ettevõtjate ümarlaud korraldati maakondliku ettevõtlusarendusprojekti „Lääne-Virumaa tööstusalade arendamine ja ettevõtlikkuse tõstmine“ raames. Projekti rahastatakse Euroopa Liidu struktuurfondide toel meetmest „Piirkondliku ettevõtlus- ja elukeskkonna arendamine“. Projekti eesmärk on edendada piirkonna ettevõtlusvõrgustikke, tõsta ettevõtlikkust ja toetada tööstus- ning teenusmajanduse arengut Lääne-Virumaal.