Lääne-Virumaa noor kunstnik osales Norras kunstilisele sõnavabadusele pühendatud töötoas

Karola Ainsar

Mai alguses osales Karola Ainsar – noor ja tundlikku maailma tunnetav kunstnik Lääne-Virumaalt – Norras, Kristiansandi linnas toimunud rahvusvahelisel töötoal, mis keskendus kunstilisele sõnavabadusele. Tegu oli Euroopa Demokraatianädala raames toimunud sündmusega, kuhu Karola kutsuti meie sõprusmaakonna Agderi kutsel.

„Minuni jõudis võimalus osaleda Freemuse’i töötoas ja Euroopa Demokraatia ja Inimõiguste Konverentsil Kristiansandis tänu Lääne-Viru Omavalitsuste Liidule (VIROL), kelle välja hõigatud kutse jõudis minuni läbi Rakvere Galerii. Freemuse on sõltumatu rahvusvaheline organisatsioon, mis seisab kunstilise väljendusvabaduse ja kultuurilise mitmekesisuse eest. Samuti annavad nad välja iga-aastase raporti oma uurimustööst. Maailm on väike — oma suureks kurvastuseks leidsin raportist ka foto oma tuttavast, kes möödunud aastal koos teistega Slovakkias, Bratislavas, Kunsthalle sulgemise järel meelt avaldas.“

„Kristiansandis kohapeal olles, äärmiselt erilises ja tundlikus grupis, kus oli peamiselt ajakirjanikke, kuid ka visuaalkunstnikke ning kirjanikke, kuulsin lugusid Ukrainast, Venemaast, Palestiinast, Sudaanist, Türgist, Iraanist ja ka näiteks Valgevenest. Mulle oli oluline kuulata neid väga isiklikke ja võimsaid lugusid, millele mul tänapäeva Eesti kontekstis vastet ei leidu.“

Kunst kui portaal vastandite vahel

„Enda isiklikus kunstnikupraktikas tegelen ma peamiselt maalimisega. Ma mõtisklen läbi visuaalkunsti vastandite üle — näiteks siin ja seal, puhtus ja räpasus, elu ja surm, üleval ja all. Olen märganud, et nende vahel on hall ala ning oma maalides ja joonistustes olen püüdnud sellele kuju anda. Tavaliselt on see võtnud värava, silla või mõne muu portaali kuju. Viimasel ajal olen oma töödes järjest enam tajunud vaikuse ja tühjuse esilekerkimist — justkui vaikus enne millegi uue sündi.“

Kas kunst on poliitiline?

„Minult on sageli ka küsitud, kas mu tööd on poliitilised, sest ma räägin palju territooriumidest ja nende vahelistest ning neid ümbritsevatest piiridest. Konnotatsioone näiteks rahvusriikide, kolonialismi ja hiljutiste ning mitte nii hiljutiste agressioonidega maailmas pole üldse raske leida. Olgugi et ma vastan alati, et mu taotlus ei ole olla poliitiline, pakuvad mulle siiski inim-ja sõnaõiguse teemad huvi. Mul oli privileeg olla koos teistega, kes panustasid meie aruteludesse nii oma lugudega kui ka üldisemate kommentaaridega.“

Haridus ja headus kui vastujõud

„Nii Kristiansandis kui ka isiklikes vestlustes Eestis kordus mõte, et just haridusel ja headusel on keskne roll kurjuse ning vägivalla vastu seismisel. Ning ka lähiringkonnas rääkimisel ja jagamisel võib olla mõju, mida alatihti hoopis kuskilt kaugemalt otsitakse. Samuti aitavad rohkemad vaiksed hetked kaardistada, kuhu suunduda.“

Lääne-Virumaa ja Agder – pikaajaline sõprus

Norra lõunaosas asuva Lääne-Agderi maakonnaga sõlmiti sõprussidemed juba 1990ndatel aastatel. Pärast haldusreformi Norras otsustas ühinenud Agderi maakond eelnevalt sõlmitud sõprussuhteid jätkata. Ligi 30 aasta jooksul on Lääne-Virumaa ja Agderi koostöö olnud suunatud eelkõige kultuurivaldkonnale, aga ka haridusele ja noorsootööle. Mitmeid aastaid oli maakonna kunstnikel võimalik kandideerida Agderi poolt väljaantavale kunstistipendiumile. Rakvere Ametikoolil on hea koostöö õpilasvahetuse osas Kristiansandi Ametikooliga. Käesoleva aasta veebruaris sai pikaaegse sõprussuhete Agderi-poolse eestvedajana maakonna hõbedase vapimärgi Inga Lauvdal.