Lääne-Virumaa info, uudised ja kaart
vahelduv
Täna 17..23°C
  vahelduv
Homme 18..24°C
  selgevihm
Ülehomme 18..24°C
      est   eng  
 
esmaspäev 24. juuli 11:49
Esilehekülg Turism Vaatamisväärsused ja külastuskohad

Vaatamisväärsused ja külastuskohad

Mõisad

Avanduse mõis

Loe edasi

 


Essu mõis

Essu mõisast (saksa k Jess) on esimesi teateid 1496. aastast. Tollal kuulus mõis von Wrangellidele, kelle kätte ta jäi enam kui kolmeks sajandiks. 19. sajandil oli mõis von Ungern-Sternbergide omanduses. Mõisa viimane omanik enne 1919. aasta võõrandamist oli Julie von Ungern-Sternberg. Allikas:www.mois.ee ... Loe edasi

 


Jäneda mõis

1913-1915 Johan von Benckendorfi poolt ehitatud mõisahoone. Ajalukku on mõisa kirjutanud proua Maria Zakrevskaja Benckendorf oma seiklusrikka elu läbi. Seosed Leninile tehtud atentaadiga, elu koos maailmakuulsate kirjanike Maksim Gorki ja Herbert Wells’iga. Parima ülevaate Jäneda ajaloost saab Jäneda ... Loe edasi

 


Kiltsi mõis

Allikas portaal Eesti mõisad: 1466. aastal esmamainitud Kiltsi mõisa (saksa k Schloß Aß) eestikeelne nimi pärineb ta keskaegsetelt omanikelt von Gilsentelt. Mõis oli tollal välja ehitatud kivist vasallilinnusena. Linnusest on hilisema mõisahoone sees säilinud üks haakpüssidele mõeldud laskeavadega ... Loe edasi

 


Kohala mõisa külalistemaja

Vanas mõisahoones asuv külalistemaja pakub majutust 7 2-kohalises ja 6 3-kohalises kivist võlvlagedega tubades. Kõikides tubades on kaks eraldi voodit, öökapp, diivan või tugitoolid, duśś ja WC. Majutus on suunatud gruppidele ja on ettetellimisel. Loe edasi

 


Kolu mõis

Kolu mõis (saksa k Heinrichshof) sai iseseisva majandusüksusena alguse 1772. aastal, mil ta eraldati naabruses asuvast Vohnja mõisast. Mõisa viimane omanik enne 1919. aasta võõrandamist oli Ernst von Ungern-Sternberg. 1860tel aastatel ehitati mõisa Narva Kreenholmi arhitekti Paul Alishi projekti järgi ... Loe edasi

 


Lasila mõis

Lasila mõis (saksa k Lassila) asutati 17. sajandil, mil ta eraldati Vohnja mõisast. 19. sajandi algul oli mõis von Baeride omanduses; seal veetis osa lapsepõlvest ka maailmakuulus bioloog Karl Ernst von Baer. Hiljem kuulus mõis von Ungern-Sternbergidele ja von Rentelnidele. Mõisa viimane omanik enne ... Loe edasi

 


Lehtse põhikool

Tapa valla munitsipaalasutus, töötab Pruuna mõisas. Loe edasi

 


Mädapea mõis

Mädapea mõisat (saksa k Mettapäh) on esmamainitud 1425. aastal. Mõisa viimaseks omanikuks enne 1919. aasta võõrandamist oli Ernst von Renteln. 1850. aastal valminud ühekorruseline mõisa peahoone on ehitatud hilisklassitsistlikus stiilis. Kahe korruse kõrgusel keskrisaliidil on kolmnurkfrontoon, ... Loe edasi

 


Malla mõis

Keskajal oli mõis välja ehitatud kindlustatud vasallilinnusena. Kahekorruseline barokne kivist mõisahoone püstitati mõisa 17. sajandil. Purustatud Põhjasõjas, hävinud tulekahjus (188-ndatel). Mõisa viimane omanik enne 1919. aasta võõrandamist oli Olga von Lwowski. Seisis hiljem aastakümneid tühjalt, ... Loe edasi

 


Muuga mõis

Muuga mõis (saksa k Münkenhof) on saanud nime preestermunkadelt, kuna ta kuulus keskajal Pirita kloostrile. Mõisat on esmamainitud 1526. aastal. Alates 17. sajandi keskpaigast kuni 1796. aastani oli mõis Zoege von Manteuffelite aadliperekonna valduses. 1860. aastal ostis esinduslikult välja ehitamata ... Loe edasi

 


Neeruti mõis

Mõis oli olemas juba 1412. aastal ning oma nüüdse nime sai Nierothidelt, kellele mõisavaldused 16.-17. sajandil kuulusid. Mõis põetati venelaste poolt aga Põhjasõjas maha. Kivist mõisahoone valmis taas 1878. aastal ja mõisa juurde rajati park ja allee. Loe edasi

 


Palmse mõis

Palmse mõis (saksa k. Palms) oli rüütlimõis Palmse mõisa on mainitud juba keskajal, mil see kuulus Tallinna tsistertslaste Mihkli nunnakloostri valdusse. 1510. vahetas klooster mõisa Bertram Jungega Nabala mõisa vastu. Palmse on üks kõige põhjalikumalt restaureeritud ning terviklikumaid mõisaansambleid ... Loe edasi

 


Porkuni mõis

Porkuni mõis (Borkholm) Wäike-Maarja kihelkonnas on wististi üks kõige ilusamatest kohtadest kogu Eestimaal. Ta on Walgejõe kätki ligidal ühe küngas-saare peal, mis 6 wersta Tamsalu waksalist hommiku poole seisab. Jõe allik, mis umbes werst maad mõisast eemal, sünnitab mõisa ligidal kena järwekese, mille ... Loe edasi

 


Sagadi mõis

Lahemaa rahvuspargi kauni looduse keskel asuv von Fockide perekonna poolt rajatud mõisakompleks korrastatud teede, alleede, mõisapargi ja tiikidega. 500 aastase ajalooga mõisast on praeguseks kujunenud tuntud loodusharidus-, kultuuri-ja turismikeskus. Tänasel päeval on härrastemaja avatud RMK Sagadi ... Loe edasi

 


Saksi mõis

Saksi mõisa (saksa k Saximois) on esimest korda mainitud 1505. aastast Loe edasi

 


 

Ubja vana mõisahoone

Loe edasi

 


 

Vanamõisa mõis

Loe edasi

 


Vasta mõis

Vasta mõisat (saksa k Waschel) on esmamainitud 1398. aastal. Enne 1919. aasta võõrandamist kuulus mõis Reinhold von Winklerile. Kahekorruseline hilisbarokne kelpkatusega peahoone püstitati mõisa 1800. aasta paiku. Esimene korrus on madal soklikorrus, nii et hoonet võib pidada ka kõrgel soklil ... Loe edasi

 


Vihula mõis

Esimene kirjalik viide Vihula mõisa kohta pärineb 1501. aastast, mil Vihula (Vyoll) mõis kuulus parun Hans von Lodele. Taanist pärit von Lode perekond kuulus Eesti vanimate aadliperekondade hulka. Eesti Rüütelkonna arhiivis on säilinud ürik 16.sajandist, mis kinnitab, et perekonna esiisa, Taani rüütel ... Loe edasi

 


Looduskaunid kohad

Emumägi

Pandivere kõrgustiku ja Lääne-Virumaa kõrgeim tipp - 166,6m Loe edasi

 


Neeruti maastikukaitseala

Kadrina alevikust lõuna pool asub Neeruti maastikukaitseala, mis loodi 1957. aastal. See on väga ilusa loodusega 1272 ha hõlmav ala, kus metsaga kaetud väikesed piklikud mäed - oosid - vahelduvad väikeste järvedega. Piklikud kitsad ja teravaharjalised oosid on tekkinud umbes 10000 aastat tagasi, kui ... Loe edasi

 


Porkuni

Loe edasi

 


Toolse ordulinnus

Toolse ordulinnus on kõige põhjapoolsem ja noorim ordulinnus Eestis, mis rajati Saksa ordu poolt arvatavasti 1471. aastal. Erinevalt varasematest linnustest ehitati Toolse kivikindlus randa, tolleaegsele sadamakohale. Võimalus tutvuda ordulinnusega giidi juhtimisel, õppida laevasõlmede tegemist, võistelda ... Loe edasi

 


 

Viitna järv

Loe edasi

 


Kirikud

 

EELK Esku kabel

Esku kabel ehitati aastatel 1842-45 Sagadi mõisa kodukabelina (arh. J. Schellbach). Lihtne viilkatusega pikihoone lõpeb idas trapetsjalt koonduva kooriga. Teravkaarse ukseavaga läänefassaadi kroonib kõrgete kaaravadega nelinurkne kellatorn. Projektis ettenähtud nelinurksete akende asemel on liigendamata ... Loe edasi

 


EELK Haljala Mauritiuse kirik

Haljala Püha Mauritiuse kirik, poolel teel Rakvere linnusest Toolseni Viru rannal, sai keskaja lõpuks valmis tõeliselt vägeva kantsina ka sõjalises mõttes. Peamiseks tunnismärgiks kaitseeesmärgist kujunes võimas kaheksakorruseline, kamina ja laskepiludega läänetorn. Esimene ehitusetapp 1430-40 andis ... Loe edasi

 


EELK Ilumäe kirik

Kirikuhooneks on kabel, mis on ehitatud 1843. aastal vana puukabeli asemele Balti kindralkuberneri Carl Magnus von der Pahleni eestvõttel ja toetusel. Puukabelist on toodud vaid vanad klaasmaalingud ja varaklassistlik puunikerdustega altar, mis on praegu Lüganuse kirikus. Kiriku seisukord on suhteliselt ... Loe edasi

 


EELK Kadrina Katariina Kogudus

Praeguse Kadrina ümbruskond asustati arvatavasti 5.-8. sajandil ja ta kuulus Repeli muinaskihelkonda. Sobiv viljakandev muld soodustas jõukuse teket, mistõttu Saksa ristirüütlid jõudsid siia juba 1219. a. Järgmisel, 1220. a. kinnitasid siin kanda taanlased, kes lõid kirikukihelkonna nimega Torvestavere. ... Loe edasi

 


EELK Käsmu kirik

Ehitusaeg: 1864 Rannarahva puukirik keset väikest kalmistut. Kauni kujundusega orel (Johann Andreas Stein, 1813), omab põnevat eellugu ja võibolla Baltimaade vanimaid oreliosi. Loe edasi

 


EELK Kunda kirik

1904. a. rajati Kunda surnuaed. 1921. a. valmis arhitekt Ernst Künteril (1885 - 1961) kiriku projekt, sisseõnnistamine toimus 8. jaanuaril 1928. a. Kirik on tuntud oma hea akustika poolest. Kaheksakümnendatel aastatel oli kirikul veel laastukatus. See on ainuke kirik Eestis, kus kirikukell ei mahtunud ... Loe edasi

 


EELK Rakvere Kolmainu kirik

Loe edasi

 


EELK Simuna Siimona ja Juuda kirik

Ehitusaeg: XV-XVIII 1886.a laiendatud ja pseudogootilikuks ümberehitatud kirikus (arhitekt Friedrich Modi) barokne altarisein (Christian Ackermann, 1684) ja õiepunga meenutav kumerakülgne kantsel (1724). Majutusega kirik Loe edasi

 


EELK Tamsalu Lunastaja kirik

Tamsalu Lunastaja kirik valmis 1993.a. Pidulik võtmete üleandmine toimus 27.juulil 1993.a. peetud jumalateenistusel. Kirik on ehitatud enne 1940.aastat tegutsenud töökoja vundamendile. Hoone asub Tamsalu eramajade kvartalis. Kiriku seisukord on hea. Kunsti- ja muinsusvarasid kogudusel ei ole, samuti ... Loe edasi

 


EELK Tapa Jakobi kirik

EELK Tapa Jakobi kogudus Koguduseõpetaja: Reet Eru Kirikumuusik: Evely Piksar Juhatuse esimees: Asta Leidmaa Ajaloost Iseseisev luteriusu kogudus moodustati Tapal 1921.a. Enne seda kuulusid Tapa raudteeasula luteriusulised Ambla–Maarja kogudusse. 19. juunil 1921.a pühitses Tapat külastanud piiskop ... Loe edasi

 


 

EELK Tudu kirik

Loe edasi

 


 

EELK Tudu kirik

Loe edasi

 


EELK Väike-Maarja kirik

Kuidas küla kuni kiriku ehitamiseni kutsuti, pole teada. 1346.a. puitkabeli asemele rajatud kirik pühitseti Neitsi Maarjale. Kiriku nimepäev on 8. septembril, Neitsi Maarja sünnipühal e. Ussi-maarjapäeval. Et naaberkihelkonnas, Amblas, oli sajandi võrra varem rajatud Maarja kirik, siis nende eristamiseks ... Loe edasi

 


 

EELK Vainupea kirik

Loe edasi

 


EELK Viru-Jaakobi kirik

Viru-Jaakobi kirikukihelkond tekkis arvatavasti 1220. aastail. 15. ja 16. sajandil oli Viru-Jaakobi ajuti Rakvere abikogudus. 1867 eraldati Viru-Jaakobi kihelkonnast Tudulinna ja Rannapungerja piirkond, mis liideti siis rajatud Iisaku kihelkonnaga. Viru-Jaagupi kirik on nüüdsele asukohale püstitatud ... Loe edasi

 


EELK Viru-Nigula kirik

Koguduse vana ladinakeelne nimetus Maum on arvatavasti tuletatud enneorduaegsest nimetusest Mahu. Seda nimetust kandis Virumaal see osa, mis asetses Räpäläst ida pool ja Lemmust ning Pudivirust põhja pool, ulatudes välja Soome laheni. Muistne Mahu oli suurem praegusest kihelkonnast. Viru-Nigula asula ... Loe edasi

 


EKB Avispea Vabakogudus

Eesti Evangeeliumi Kristlaste ja Baptistide Avispea Vabakogudus Piirkond: Virumaa Avispea kirik avati 29.sept. 1935.a (nurgakivi pandi 13.mail 1934). Vabakoguduse palvemaja projekteeris insener-arhitekt Tiidemann. Raha saadi annetustest, ehitusel lõid kaasa ka koguduse liikmed. Pastor: Eerek Preisfreund Juhatuse ... Loe edasi

 


 

EKB Rakke Kogudus

Eesti Evangeeliumi Kristlaste ja Baptistide Rakke Kogudus Juhatuse esimees: Helja-Reet Traks Reg nr: 80212868 Arveldusarve: 10102050630004 Loe edasi

 


EKB Rakvere Karmeli Kogudus

Loe edasi

 


 

EKB Tamsalu Vabakogudus

Eesti Evangeeliumi Kristlaste ja Baptistide Tamsalu Vabakogudus Jumalateenistuse aeg: pühapäev 10.00 Tamsalu Kultuurimajas Sõpruse 1 Pastor/ juhatuse esimees: Toomas Kivisild Reg nr: 80208128 Arveldusarve: 221027044527Tapa Elava Usu Kogudus Loe edasi

 


 

EKB Tapa Elava Usu Kogudus

Eesti Evangeeliumi Kristlaste ja Baptistide Tapa Elava Usu Kogudus Pastor/ juhatuse esimees: Toomas Kivisild Reg nr: 80205437 Arveldusarve: 1120087928 Loe edasi

 


 

EKB Tapa Kogudus (vene)

Eesti Evangeeliumi Kristlaste ja Baptistide Tapa EKB Kogudus (vene) Piirkond: Vene regioon Pastori kt/ juhatuse esimees: Neeme Tingas Reg nr: 80205325Arveldusarve: 10220029056012 Loe edasi

 


 

EKNK Hulja Kogudus

Eesti Kristliku Nelipühi Kiriku Hulja Kogudus Pastor Endel Treiman Loe edasi

 


 

EKNK Kadrina Kogudus

Eesti Kristliku Nelipühi Kiriku Kadrina kogudus Pastor Endel Treiman Loe edasi

 


EMK Rakvere kogudus

Eesti Metodisti Kiriku Rakvere kogudus Pastor Uno Külviste Ajaloost: Karl Kuum hakkas 1910. aastal Rakveres regulaarselt, iga kahe nädala tagant jutlustama Jaan Rajaste (enne eestistamist Jaan Rabor) ja tema abikaasa Katariina korteris Malmi tänavas. Rahvast osales neil koosolekutel üha rohkem ja ... Loe edasi

 


EMK Sakussaare kogudus

Eesti Metodisti kirik Sakussaare kogudus Pastor Hans Lahi Ajalugu: aastal 1997 alustas Lääne-Virumaal Sakussaares tööd tööpunkt abielupaar Hans ja Sirly Lahi eestvedamisel. Palvekoosolekuid peeti nende vastvalminud kodumajas, millest on saanud metodisti kodukirik piirkonna usklikele. Kogudus ... Loe edasi

 


EMK Tapa Kogudus

Eesti Metodisti Kiriku Tapa kogudus Pastor Joel Rang Ajalugu: Tapa kogudus oli Mandri-Eesti esimene metodisti kogudus. Selle asutas vend Karl Kuum 15. juulil 1912. Esialgu peeti koosolekuid talle kuuluvas majas Pärna tänav 9. Peagi jäid ruumid kitsaks ja 1923.a alustati uue kiriku ehitamist, mis ... Loe edasi

 


 

Lehtse Evangeelne Vabakogudus

Lehtse Evangeelne VabakogudusPastor: Peeter Lõhmus Reg nr 80205801 Arveldusarve: IBAN EE571010220036406011 Loe edasi

 


MPEÕK Rakvere Jumalaema Sündimise kirik

Vanavene stiilis jumalakoda, palverännupaik Vene õigeusu kiriku poolt 2002 kanoniseeritud märtervaimulik Sergi Florinski († 1918) pühade säilmetega. Preester Aleksandr Lebedev. Loe edasi

 


 

MPEOK Tapa Ristija Johannese kirik

Preester Leonid Konoštšjonok Loe edasi

 


Kirikud

EMK Kunda Betaania kogudus

Eesti Metodisti Kiriku Kunda Betaania kogudus Pastor Andrei Spiridenko Ajaloost. Alguses kutsuti Kunda tööpunkti nimega Port-Kunda. Kogudus asutati Kundas 23. mail 1925 ja selle esimeseks vanemaks määrati Alfred Tõns. 1928. aastal ühinesid Port-Kunda liikmed Rakvere kogudusega ja vend Tõns läks ... Loe edasi

 


Lääne-Viru Omavalitsuste Liit    Rakvere, Kreutzwaldi 5, tel: 325 8044       Kirjuta toimetajale!




Made by 
www.wiseman.ee